Sõnastik
Valik söögi- ja köögialaseid setokeelseid sõnu eestikeelse tõlkega.
Setomaa ei ole olnud ega ole ka praegu keeleliselt ühtne, igas nulgas on keelekasutus veidi erinev ja seepärast võib ühel eestikeelsel sõnal olla väga mitu setopärast versiooni, mis kõik on õiged.
Ülakoma sõna lõpus märgib mitmust ja seda nimetatakse kõrisulghäälikuks ehk hõkk-häälikuks. Siin sõnastikus toodud sõnade abil on setokeelsest menüüst ehk veidi lihtsam aru saada.
han(d)sa - kange koduviin
huunisa’ - kevadkogritsad
hämmätüs - piima- või hapukoorekaste
iätüs - jäätis
ja(a)heliha - sült (lihasült)
kaar - kaer
karamelka(s) - (klaas)komm
kiisla - kaerakile (toit hapendatud kaerajahust või -helvestest)
keldokala, kelt - kuivatatud kala, peamiselt särg
kesõv - oder; kesväkarask - odrakarask
kikkasiin - kukeseen
kohetus - tainas
kruusa’ - (metsikud) pirnid
kurslik - küüslauk
kusk - kiisk
kutja - rituaalne matusetoit, näiteks hernestest ja meeveest
kõrgahus - riisikas
kürbits - kõrvits
makõsiin - pilvik
piirak - pirukas
porovik - puravik
poslamasla - päevalilleõli
pliin - (paks) pannkook
ritk - rõigas
ruug - paks supp
rüäleib - rukkileib
sahvt - moos
sepp - pärm
sitiga’ - sõstrad
sõir - laagerdumata kohupiimajuust
sudak - koha
suulliim - suvine külmsupp
suurma’ - odratangud
taar - kali
taarikapsta’ - taarisupp hapukapsa, peedi ja kuivatatud tindikalaga
tatiruug - seenesupp (peamiselt puravikest)
tsäi - tee
tsäärpiim - ternespiim
upin - õun; ubinapiirak - õunapirukas/-kook
upinhain - kummel; upinhainatsäi - kummelitee
vatsk - nn paistekakuke, väike karask
vislapuumar’a’ - kirsid
võiukohopiim - kohupiim, millele on peale määritud võikiht
luits - lusikas
väits - nuga